Septiku- Puerperal- Pos-Abortu
Septiku- Puerperal- Pos-Abortu |
|
---|---|
# | Métodu |
Kontraseptivu hormonal kombinadu (pilula, patch, kadeli, injetavel (Kontraseptivu tableta oral kombinadu, P,Kontraseptivu kadeli vaginal kombinadu,Kontraseptivu Injetavel Kombinadu)) Tableta pill progestogen deit Injetavel progestogen deit DMPA (IM,SC)/NET-EN Implan LNG/LNG-IUD |
|
Roda ida ne’e kontein kritéria elijibilidade médika hodi inisia uza métodu
kontraseptivu, bazeia ba Kritéria Elijibilidade Médika ba Uza Kontraseptivu,
Kintu edisaun (2015), matadalan ida – bazeadu ba evidénsia OMS. Ne’e orienta
provadór planeamentu familiár iha rekomendasaun uza métodu kontrasepsaun seguru
no efikáz ba feto iha kondisaun médika ka karakterístika medikamente relevante.
Roda ne’e inklui rekomendasaun kona-ba inísiu uza tipu komún sia husi métodu
kontraseptivu:
1. Tableta kahur, COC (doze ki’ik kahur kontraseptivu orál, ho ≤ 35 μg ethinyl
estradiol)
2. Kontraseptivu kover kombinadu, P
3. Kontraseptivu kombinadu kadeli vajinal, CVR
4. Kontraseptivu injetável kombinadu, CIC
5. Tableta somente progestogen, POP
6. Injetavel somente progestogen, DMPA (IM,SC)/NET-EN (depot
medroxyprogesterone acetate intramuskulár ka subkutaneous ka norethisterone
enantate intramuskular)
7. Implante somente progestogen, LNG/ETG (levonorgestrel ka etonogestrel)
8. Dispozitivu intrauterina liberasaun levonogestrel, LNG-IUD
9. Dispozitivu intrauterina suporte kobre, Cu-IUD
Roda ne’e kombina ho métodu kontraseptivu, hatudu iha disku internu, ho kondisaun médiku espesífiku ka karakterístika hatudu iha roda redor borda eksterna. Númeru fo sai iha vizualizasaun slot hatete se feto iha kondisaun ka karakterístika ko¬ñesida mak di’ak hahú uza métodu kontraseptivu:
Kategoria | Ho Julgamentu Kliniku | Ho Limita Julgamentu Kliniku |
1 | Uza métodu iha kualkér kondisaun | Sin (Uza métodu) |
2 | Uza métodu jerál | |
3 | Uza métodu baibain la rekomenda se karik métodu apropriadu seluk la avalia ka la aseitável | Lae (La uza métodu ne’e) |
4 | Métodu labele uza |
Kategoria 1 no 4 mak rekomendasaun definidu klaru. Ba kategoria 3 no 4, presiza julgamentu klíniku boot no akompañamentu kuidadozu. Se julgamentu klíniku limitadu, kategoria 1 no 2 signifika katak métodu bele utiliza, no kategorua 3 no 4 signifika katak métodu labele uza.
Laiha limitasaun ba kondisaun balun: Iha kondisaun médiku barak bainhira métodu hotu bele uza (ne’e mak, métodu hotu mak kategoria 1 ka 2). Kondisaun balun fo sai iha roda nia kotuk.
Ho exepsaun balun, feto ho kondisaun seguru bele uza kontrasepsaun emerjénsia, barreira no komportamentu kontrasepsaun , inklui métodu amenoreia laktasionál; ba lista rekomendasaun kompletu, haree dokumentu kompletu
So uza ho loos no konsistente prezervativu, mane ka feto, proteje kontra IST/HIV. Se iha risku husi IST/HIV, rekomenda atu uza prezervativu
Tableta Kontraseptiva Emerjénsia |
|||
Kondisaun | COC | LNG | UPA |
Isin-rua | NA | NA | NA |
Fo susu | 1 | 1 | 1 |
Gravidéz ektópika uluk | 1 | 1 | 1 |
Obesidade1(BMI ≥30 kg/m2) | 1 | 1 | 1 |
Istoria grave moras kardiovaskulár (moras kardíaka izaíka, ataka serebrovaskulár, ka kondisaun tromboembólika seluk) | 2 | 2 | 2 |
Ulun-moras | 2 | 2 | 2 |
Ulun-moras | 2 | 2 | 2 |
CYP3A4 inducers (e.z. rifampicin, phenytoin, phenobarbital, carbamazepine, efavirenz, fosphenytoin, nevirapine, oxcarbazepine, primidone, rifabutin, St John’s wort/ hypericum perforatum) | 1 | 1 | 1 |
Uza repete pílula kontraseptivu emerjensia | 1 | 1 | 1 |
Obrigasaun Seksual | 1 | 1 | 1 |
Copper IUD ba kontrasepsaun emerjénsia (Cu-IUD) Métodu ne’e efetivu loos atu preve isin-rua. Bele uza iha loron 5 nia laran husi relasaun seksuál la preotejidu hanesan kontraseptivu emerjénsia. Maske nune’e, bainhira tempu ovulasaun bele estimadu, Cu-IUD bele hatama alein loron 5 depois relasaun seksual, se nesesáriu, desde insersaun la okore loron 5 depois ovulasaun. Kritéria elijibilidade ba insersaun jerál Cu-IUD bele mós aplika ba insersaun Cu-IUD hanesan kontrasepsaun emerjénsia. |
|||
Kondisaun | Cu-IUD | ||
Isin-rua | 4 | ||
Obrigasaun Seksuál | |||
a) Risku boot STI | 3 | ||
b) Risku ki’ik STI | 1 | ||
COC = Kontraseptivu orál kombinadu;
LNG = levonorgestrel;
UPA = ulipristal acetate; NA = la aplikável 1 Tableta kontraseptivu emerjénsia bele ladún efetivu entre feto ho BMI ≥ 30 kg/m2 duké entre feto ho BMI < 25 kg/m2. Apezár ida ne’e, laiha preokupasaun seguransa. |
A Karik kondisaun dezenvolve bainhira uza hela métodu, bele uza nafatin durante tratamentu. | |
B Karik iha tendénsia atu heyan expozisaun ba gonorrhoea ka chlamydia =3. | |
C Karik iha moras inflammatoriu pélviku iha pasadu (PID) métodu hothotu =1, inklui IUDs. | |
D Karik <3 semana, la fo susu & laiha fatór risku VTE seluk =3. | |
E Karik la fo susu =1. | |
F Karik 3 to’o <6 semana, la fo susu & laiha fatór risku VTE seluk =2, iha fatór risku VTE seluk =3. | |
G Karik ≥6 semana & la fo susu =1. | |
H Karik kavidade uterina la akuradu atu preven insersaun =4.COC/P/CVR =4. | |
I Refere ba adenoma hepatoselular (benigna) ka karsinoma / hepatoma (malignante). | |
J Karik adenoma CIC =3, Karik karsinoma/hepatoma CIC =3/4. | |
K CIC =3. | |
L Karik estabelesidu ba terapia antikoagulasaun =2. | |
M Karik kondisaun dezenvolve bainhira iha métodu ida ne’e, konsidera troka ho métodu naun-hormonal. | |
N Fatór risku: Idade tuan, fuma, diabetes, hipertensaun, obesita & dyslipidaemias koñesidu. | |
O KLarik labele sukat tensaun raan & la hatene istória hipertensaun, bele uza métodu hothotu. Karik presaun raan sistóliku ka diastóliku bele sa’e. | |
P Karik idade < tinan 18 & bokur demais DMPA/NET-EN =2. | |
Q Ba dependente-insulin & naun insulin-dependente. Karik komplikadu ka durasaun > tinan 20, COC/P/CVR, CIC =3/4; DMPA, NET-EN =3. | |
R Karik <15 sigarru/loron CIC =2. Karik ≥15 sigarru/looron | |
S Aura sintomas neuroljiku fokal, hanesan hatudu naromanKarik laiha aura & idade <35 COC/P/CVR, CIC =2, POP =1. Karik laiha aura & idade ≥35 COC/P/CVR, CIC =3, POP =1. | |
T Barbitutes, carbamazepine, oxcarbazepine, phenytoin, primidone, topiramate & lamotrigine. | |
U Karik barbituates, carbamazepine, oxcarbazepine, phenytoin, primidone ka topiramate CIC =2. | |
V Karik lamotrigine =1. | |
W DMPA =1, NET-EN =2. | |
X CICs =2. | |
Y Karik terapia antiretroviral ho EFV, NVP, ATV/r, LPV/r, DRV/r, RTV: COC/P/CVR, CIC, POP, NET-ET, Implant =2; DMPA =1. Ba NRTIs, ETR, RPV, RAL hotu kada métodu =1. Haree jaketa ba naran no medikasaun hothotu | |
Z Karik Faze OMS 3 ka 4 ( kliníku moras HIV grave ka avansadu) IUD =3. |
Konditisaun ne’ebé kategoria 1 no 2 ba
métodu hothotu (métodu ne’ebé bele uza)
Kondisaun reprodutiva: Moras susun benigna ka masa la diagnozadu • Tumor
ovarian benigna, inklui kista • Dysmenorrhoea • Endometriosis • Istoria diabetes
jestasional • Istoria presaun raan aas durante grávida • Istória sirusjia
pélviku, inklui partu sezariana • Raan menstruasaun irregulár, maka’as ka
prolongadu (explika) • Grávida ektópiku iha pasadu • Moras inflamatóriu pélviku
iha pasadu • Post-abortu (laiha sepsis) • Postpartum ≥ fulan 6
Kondisaun médika: Depresaun • Epilepsia • Asintomátiku ka sinál kamán
moras HIV Faze OMS 1 ka 2) • Anemia defisiénsia ferru, moras sickle-cell no
thalassaemia • Malaria • Cirrhosis kamán • Schistosomiasis (bilharzia) •
Dizorder veia superfisiál, inklui varikose veia • Dizorder thyroid
• Tuberkuloze (naun-pélviku) • Moras valvula kardiaku la komplikadu • Hepatitis
viral (portadór ka króniku)
Seluk: Adolesente • Istória familia kankru susun • Thromboembolisme veia
(VTE) istoria familia • Risku aas ba HIV
• Sirurjia sein imobilizasaun prolongadu • Hemu antibiótiku (exklui rifampisina/rifabutin)
Ho exepsaun balu, feto hothotu bele kontrasepsaun emerjénsia ho seguru, métodu
kontrasapsaun barreira ka komportamentu, inklui métodu amenorrhoea laktasional;
Ba rekomendasaun lista kompletu, favór haree iha dokumentu kompletu.
“Kombinadu” ne’e kombinasaun ida husi ethinyl estradiol & progestogen ida.
CIC: kontraseptivu injetavel kombinadu COC: Kontraseptivu tableta
oral kombinadu
Cu-IUD: métodu copper intrauterin CVR: Kontraseptivu kadeli
vajinál kombinadu DMPA (IM, SC): depot medroxyprogesterone asetate,
intramuskulár ka subkutaneous ETG: etonogestrel LNG:
levonorgestrel LNG-IUD: Métodu levonorgestrel intrauterina NET-EN:
norethisterone enanthate P: Kontraseptivu kover kombinadu
POP: tableta pil progestogen deit
Retreseso nukleosódeo | |
transcriptase inhibitors (NRTIs) | |
ABC | Abacavir |
TDF | Tenofovir |
AZT | Zidovudine |
3TC | Lamivudine |
DDI | Didanosine |
FTC | Emtricitabine |
D4T | Stavudine |
Retreseso non-nukleosódeo |
|
transcriptase inhibitors (NNRTIs) |
|
EFV | Efavirenz |
ETR | Etravirine |
NVP | Nevirapine |
RPV | Rilpivirine |
Protease inhibitors (PIs) |
|
ATV/r | Ritonavir-boosted atazanavir |
LPV/r | Ritonavir-boosted lopinavir |
DRV/r | Ritonavir-boosted darunavir |
RTV | Ritonavir |
Integrase Inhibitors |
|
RAL | Raltegravir |
Roda Kriteriu Elijibilidade Médika husi OMS ba uza kontrseptivu – atualizadu
iha 2015.
1. Métodu kontrasepsau 2. Métodu Servisu Planeamentu Familiár. 3. Padraun
Determinasaun Elijibilidade Organizasaun Mundial Saude.
ISBN 978 92 4 154925 7 (NLM klasifikasaun: WP 630)
© Organizasaun Mundial Saude 2015
Direitu hotu rezervadu. Publikasaun Oragnizasaun Mundial Saude disponível iha
site OMS (www.who.int) ka bele sosa iha OMS Press, Organizasaun Mundial Saude,
Avenida 20 Appia, 1211 Geneva 27, Switzerland
(tel.: +41 22 791 3264; fax: +41 22 791 4857; e-mail: bookorders@who.int).
Pedidiu lisensa atu reprodúz ka tradúz publikasaun husi OMS -seja selu ka ba
distribuisaun non-komersiál tenki enderesa ba OMS niaa imprenza liu husi site
OMS (www.who.int/about/licensing/copyright_form/en/index.html). Dezignasaun
empregada no aprezentasaun sira husi publikasaun materiál ne’e la implika
expresaun opiniaun ruma husi parte Organizasaun Mundial Saude kona-bá estatutu
legál kualkér nasaun, territóriu, sidade ka área ka ita-boot nia autoridade.
Liña pontelada no trazesada iha mapa reprezenta liña fronteira ne’ebé dalaruma
laiha konkordánsia.
Mensiona empreza spesífika ka produtu fabrikante determinadu la implika katak
sira hetan apoia ka rekomenda husi Organizasaun Mundial Saude iha preferénsia ba
natureza seluk ne’ebé hanesan. Erru no omisaun exeptu, naran husi produtu
proprietáriu ne’ebé distinge husi letra primeiru ho kapital.
Prekauza razoavel hotu foti ona husi Organizasaun Mundial Saude hodi verifika
informasaun nian kontein iha publikasaun ne’e. Entantu, material publikadu
distribui ona sein garante kualkér tipu, expresa ka implisita. Responsabilidade
interpretasaun uza materiál mak lee na’in. Laiha kazu ida Organizasaun Mundial
Saude mak responsável ba estragus husi utilizasaun ne’e.
Imprimidu iha Fransa
Kritériu Elijibilidade Médika ba Uza Kontraseptivu no versaun husi Roda
Kritéria Elijibilidade Médika dezenvolve husi Organizasaun Mundial Saude
Departementu Saude no Peskiza Reprodutiva . Roda ne’e bazeia ba kritéria
elijibilidade médika hanesan roupa dezenvolve independetemente iha Gana no
Jordania. Partikularmente, ami hakarak agradese ba Departementu Obstétrika husi
Fakuldade Medisina Universidade Gana no Jinekolojia; Parseira Komunikasaun ba
Saude Família iha Jordania; no eskola Johns Hopkins Bloombergl husi Saude/Sentru
Públiku ba Programa Komunikasaun ba ninian servisu inovadór.
Dr Anna Altshuler mak responsavel ba edisaun 2015, kolaborasaun hamutuk ho Dr
Erin Berry-Bibee, Dr Kathryn Curtis, Dr Monica Dragoman, Dr Mary Lyn Gaffield,
Dr Tara Jatlaoui, no Ms Halley Riley. Organizasaun no dezeña: Ms Cath Hamill
Pedidu kópias no informasaun liután
Informasaun detallu kona-bá kritéria elijibilidade médika, inklui orientasaun
kona-bá métodu kontraseptivu seluk, mosu iha Kritériu Elijibilidade Médika ba
Uza Kontraseptivu, kintu edisaun (2015) Ida ne’e bele asesu iha: http://www.who.int/reproductivehealth/en/.
Pedidu iha masa (roda/pakote 20) atu fornese programa ka bele halo pedidu únika
liu husi : OMS nian imprenza, Organizasaun Mundiál Saude, 1211 Geneva 27,
Switzerland, email: bookorders@who.int. Order online: http://apps.who. int/bookorders/